GII MARI?
Mun lean Mari Ikonen, 30-jahkásaš roavvenjárggalaš gárjillaš- ja arvedávgeaktivista. Mus lea nuoraidbagadalli sosionoma skuvlejupmi ja logan dál kulturbuvttadeaddji oahpuid. Mun barggan ámmátlihttu JHL:s, buorideamen oahppiid bargoeallima. Mun lean ovdal bargan mielladearvvasvuođa- ja gárrenávnnasfuolahusas sosionoman, gávpeguovddášnuoraidbarggus sihke ámmátlaš bagadallin nuppi dási válbmejeaddji skuvlejumiin.
Mun doaimman Roavvenjárggas gávpotáirrasin ja biraslávdegotti lahttun. Gávpotáirrasin mun lean váikkuhan aktiivvalaččat váldostivraálgagiid bokte unnitlohkogažaldagain sihke biraslávdegottis bajideamen árbevirolaš ealáhusaid ovdii lávvenmearrádusain sihke YVA-proseassain.
Mun lean maŋimuš vihtta jagi áigge doaibman aktiivvalaččat Gurutnuorain sihke Gurutlihtus. Lappi gurutnuorain mun doibmen máŋgga jagi stivrra ságadoallin ja Gurutnuorain 1. várreságadoallin. Lassin mun lean Gurutlihtu bellodatstivrra lahttu.
Mu válgatemát:
Unnitloguid olmmošvuoigatvuođaid ja ovttaveardásašvuođa galgá dorvvastit
Unnitlohkui gullevažžan erenoamážit unnitloguid olmmošvuoigatvuođat lean munnje dehálaččat. Gárjilgiela ja kultuvrra ealáskahttimii dárbbašuvvojit návccat, gárjilgiela ja románigillii galgá ásahit giellalága ja sámegielat oahppamateriála buvttadeapmái ja giellabeassedoaimmaide galgá oažžut bissovaš lasseruhtadeami. Sámediggelága galgá ođasmahttit olmmošvuoigatvuođaid gudnejahttin. Lassin translága ođasmahttima galgá joatkit ja divvut dasa báhcán olmmošvuoigatvuođarihkkumiid ii-bináralaččaid, transmánáid ja -nuoraid sihke intersohkabealálaččaid oasil.
Vuoiggalaš ja ruoná bargoeallin buohkaide
Ámmátlihtuid sajádaga galgá nanosmahttit nu, ahte boasttogeavahusaide lea álkit váldit beali. Luohttámušolbmuid sajádagas galgá ásahit lágain ja ámmátlihtuide galgá addit joavkoguoddalanvuoigatvuođa. Fitnodagaid galgá movttiidahttit ruoná sirdašuvvamii ain industriijas almmolaš sektora rádjái. Oahppiid vuoigatvuođa ortniiduvvat ja oažžut bargoeallindiđolašvuođa galgá nanosmahttit.
Ráfibargu ja dálkkádatnuppástus politihka guovddážii
Ráfibargu lea aktiivvalaš dagut ja nannosit čatnosis dálkkádatnuppástusain. Natoi searvvadettiin galgá fuolahit das, ahte mii eat šatta ođđa soalddatdoarjjabáikin ja ahte mis lea ain ráfi dorvvasteaddji rolla konfliktadiliin. Mii galgat vuostálastit ain fallehansođiid, vaikko daid álggahivččii nubbi Nato-riika. Mii eat sáhte moge gávppašit vearjjuid fallehansoađi soahtti riikkaiguin.
Mii dárbbašit radikálalut dálkkádatpolitihka dálkkádatnuppástusa ja dan dagahan konflivttaid vuostá. Birrasii vahátlaš fitnodagaid doarjagiid galgá geahpidit, golaheaddjiid galgá movttiidahttit vearuhusa vehkiin válljet dálkkádatustitlut molssaeavttuid ja nanosmahttit almmolaš johtolaga vejolašvuođaid doppe, gos dat lea vejolaš. Mii galgat jorgalit čitnanjieluid bajás guvlui ja dan mielde geahpidit vuovdečuohppamiid ja eatnama gieđahallama stáhta vuvddiin. Ovddit dillái divvuma galgá dahkat eambbo go ovdal ja viiddis suodjalanguovlluid galgá lasihit.
Juohkehaččas lea vuoigatvuohta dorvvastuvvon áigábohtui
Čuovvovaš hálddahusbaji áigge galgá ollašuhttit viiddis vuođđoáigáboahtogeahččaleami ja doalvut sosiáladorvoođasmahttima vásttahis vuođđoáigáboađu guvlui. Oahppiid loanadeattuhuvvon áigáboađus galgá luohpat ja alidit oahpporuđa meari.