Leäm Mari Ikonen, 30 ekksaž Ruäʹvnjâârǥ ååraž kaʹrjjel- da âbrrjohssaktivistt. Škooultõssân
peäʹlest leäm nuõriohjjeei, sosionoom da tän poodd tueʹjjääm kulttuurpuutʼteei mättjummšid, Muu tuâj lij ämmatlett JHL:st, pueʹreʹmmen mättʼtõõđji tuâjj-jieʹllem. Ääiʹjben leäm leämmaš tuâjast miõltiõrvâsvuõtt- da peäʹnechuâlast sosionoomân, kauppkõõskõsnuõrituâjast di ämmatlaž oʹhjjeeʹjen nuuʹbb tääʹzz vuäʹpsteei škooultõõzzin.
​
Tååimam Ruäʹvnjaarǥâst gååradväʹlddneʹǩǩen da pirrõsluʹvddkååʹdd vuäzzliʹžžen.
Gååradväʹlddneʹǩǩen leäm aktiivlânji vaikktam jeäʹrbi mieʹldd välddõsaalǥtõõzzi pääiʹǩ
minoritettkõõččmõõžžin di pirrõsluʹvddkååʹddest kaggeeʹl õuʹdde äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid
kääʹvvtummuštuʹmmstõõǥǥin di YVA(pirrõsvaikktõõzziaʹrvvõs)-proseeʹssin.
​
Leäm mõõnni viiđ eeʹjj ääiʹj tåimmam aktiivlânji Čiʹǯǯbiellnuõrin di Čiʹǯǯbieʹll-leettast. Lappi
čiʹǯǯbiellnuõrin toimmum määŋg eeʹǩǩed halltõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen da Čiʹǯǯbiellnuõrin vuõssmõs vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen. Leäm lââʹssen Čiʹǯǯbieʹll-leett peällõkhalltõõzz vuäzzlaž.

​

​

Vaalteeman:

Minoriteeʹtti ooumažvuõiggâdvuõđid da õõutverddsažvuõđ âlgg staanâd
Ǥujo kuulam minoritetta, jeäʹrben minoriteeʹtti ooumažvuõiggâdvuõđ lie muʹnne vääžnai.
Saʹtssjummšid taarbšest kaʹrjjel ǩiõl da kulttuur jeälltummša, kaʹrjjel- da romanǩiõlid âlgg raajjâd ǩiõll-lääʹjj da sääʹmǩiõllsaž mättmateriaal puutʼtõʹsse da ǩiõllpieʹsstoimmjummša âlgg vuäǯǯad põõšši lââʹssteäggtõõzz. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj âlgg oođeed nuʹtt, što tõt ciʹsttai ooumažvuõiggâdvuõđid. Lââʹssen translääʹjj oođummuž âlgg juäʹtǩǩed da teevvad tok pääccam ooumažvuõiggâdvuõttrieʹǩǩid ij-binäärla, transpäärnai da -nuõri di intersooǥǥbeällsai vueʹzzest.
 
Kudd da ruânn tuâjj-jieʹllem pukid
Ämmatleettai statuuzz âlgg nââneed nuʹtt, što vieʹrrâânnmõõžžid lij hiâlpab kässjõõttâd.
Ouddoummui statuuzzâst âlgg šiõtteed lääʹjjin da ämmatleettaid âlgg uʹvdded joukk-
kueʹddelmvuõiggâdvuõđ. Põrggsid âlgg smeʹllkâʹtted ruânn sirddu pâi industriast še õõlmlaž beälla. Mättʼtõõđji vuõiggâdvuõđ riâššõõttâd da vuäǯǯad teâđ tuâjj-jieʹllmest âlgg nââneed.
 
Rääuhtuâjj da äimmõsmuuttâs politiikk kâskka
Rääuhtuâjj lij aktiivlaž tuâjj da ravvsânji čõnnsest äimmõsmuttsa. Ko õhttnep Natooʹje, âlgg huõllâd tõʹst, što meeʹst ij šõõdd ođđ sääʹldti åårampääiʹǩ da što meeʹst lij õinn rääuh staanni rool konflikttaaiʹjin. Mij õlggâp vuâsttlâʹstted âinn kõrmmlemvääinaid, håʹt tõi aalǥteeʹjen leʹčči nuʹbb Nato-jânnam. Jeäʹp vuäiʹt kauppõõllâd vieʹrjin ni vooʹps jânnmivuiʹm kook joʹtte
kõrmmlemvääinaid.
 
Äimmõsmuttâz da tõn tueʹjjääm konfliiktid vuâstta taarbšep radikaalʼlab äimmõspolitiikk. Pirrõʹsse hääitlaž põrggsi tuärjjõõzzid âlgg uuʹcceed, smeʹllkâʹtted piiđtummuš vieʹǩǩen õõʹnnjid vaʹlljeed äimmõʹsse pueʹrab vaajtõsmääinaid da nââneed õõlmlaž trafiikk vueiʹttemvuõđid toʹben, koʹst tõn vuäiʹtet tueʹjjeed. Mij õlggâp joorted illnjiõlõõǥǥid pâjjnummša da tõn mieʹldd uuʹcceed čuõppmõõžžid da määddviârmmʼmõõžžid riikk mieʹccin. Ooudabnalla säʹttmõõžž âlgg tueʹjjeed jäänab ko ouddâl da veiddsõs suõjjeemvuuʹdid âlgg lââʹzzted.
 
Juõʹǩǩkast lij vuõiggâdvuõtt staanum piʹrǧǧummša
Pueʹtti halltõspââʹjest âlgg viikkâd čõõđ veiddsõs vuâđđpuåđǩiõččlõddmõõžž da viikkâd
sosiaalstaanoođummuž âʹlddlab vaastʼtemes vuâđđpuåtti. Mättʼtõõđji läinna teäddääm
piʹrǧǧummšest âlgg luõppâd da pââiʹded mättjemtieʹǧǧ meäʹr.