Mun lam Mari Ikonen, 30-ihásâš ruávinjargâlâš kärjillâš- já arvetävgiaktivist. Must lii nuorâistivrejeijee sosionom škovliittâs já eidu tääl mun luuvâm kulttuurpyevtitteijeeuápuid. Mun poorgâm áámmátlitto JHL:st, pyereedmin uáppei pargoeellim. Ovdil mun lam porgâm mielâtiervâsvuotâ- já uáivádâshuolâttâsâst sosionomin, kävppikuávdášnuorâipargoost sehe áámmátlâš stivrejeijen nube tääsi välmejeijee škovliittâsâin.

​

Mun tooimâm Ruávinjaargâ kaavpugairâsin já pirâslävdikode jesânin. Kaavpugairâsin mun lam aktiivlávt vaiguttâm eereeb iärrás váldustivrâalgui peht ucceeblohokoččâmušâin sehe pirâslävdikoddeest paajeedmáin ärbivuáválijd iäláttâsâid oovdân kaavammiärádâsâin sehe YVA-prosessijn.

​

Mun lam majemui vittâ ive ääigi toimâm aktiivlávt Čižetnuorâin sehe Čižetlittoost. Laapi Čižetnuorâin mun toimim maaŋgâ ive stiivrâ saavâjođetteijen já Čižetnuorâin 1. värisaavâjođetteijen. Mun lam lasseen Čižetlito piäládâhstiivrâ jeessân.

 

Muu valjâteemah:

 

Ucceeblovoi olmoošvuoigâdvuođâid já ovtviärdásâšvuođâ kalga turviđ

Ucceeblohon kullen eromâšávt ucceeblovoi olmoošvuoigâdvuođah láá munjin teháliih. Kärjilkielâ já kulttuur iäláskitmân tarbâšuvvojeh naavcah, kärjil- já romanikielân kalga asâttiđ kielâlaavâ já sämikielâlii oppâmateriaal pyevtitmân já kielâpiervâltoimáid kalga uážžuđ pisováá laseruttâdem. Sämitiggelaavâ kalga uđâsmittiđ olmoošvuoigâdvuođâid kunnijâtten. Lasseen translaavâ uđâsmittem kalga juátkiđ já tivvoođ toos pááccám olmoošvuoigâdvuotârikkomijd ij-binaarlij, transpárnái já -nuorâi sehe intersuhâpiälálij kuáttá.

 

Vuoigâlâš já ruánáá pargoeellim puohháid

Áámmátlitoi sajaduv kalga nanodiđ nuuvt, ete puástukevttimáid lii älkkeb väldiđ pele. Luáttámušulmui sajaduvâst kalga asâttiđ lavváin já áámmátlittoid kalga adeliđ juávkkukuoddâlemvuoigâdvuođâ. Irâttâsâid kalga movtijdittiđ ruánáá sirdâšumán ain ráhtulâšvuođâst almolii sektor räi. Uáppei vuoigâdvuođâ ornijduđ já uážžuđ pargoeellimtiäđulâšvuođâ kalga nanodiđ.

 

Ráávhupargo já šoŋŋâdâhnubástus politiik kuávdážân

Ráávhupargo lii aktiivliih tavoh já nanosávt čonâsist šoŋŋâdâhnubástussáin. Naton servâdijn kalga huolâttiđ tast, ete mij ep šoodâ uđđâ suáldáttoorjâsaijeen já ete mist lii ain ráávhu torvejeijee rooli konflikttiilijn. Mij kolgâp vuástálistiđ ain volliittemsoođijd, veikâ tai algâtteijen ličij nubbe Nato-eennâm. Mij ep pyevti kavpâšiđ viärjuid ollágin volliittemsuáđi suáttee enâmijguin.

 

Mij tarbâšep radikaallub šoŋŋâdâhpolitiik šoŋŋâdâhnubástus já ton tovâttem konfliktijd vuástá. Pirrâsân háitulij irâttâsâi torjuid kalga kepidiđ, movtijdittiđ kulâtteijeid viäruttâs iššijn valjiđ pirâsustevlub muulsâiävtuid já nanodiđ almolii jotoluv máhđulâšvuođâid tobbeen, kost tot lii máhđulâš. Mij kolgâp jurgâliđ čiđđânjiäluid pajaskulij já tađe mield kepidiđ vyevdičuoppâmijd já eennâmtussim staatâ vuovdijn. Oovdeb tilán tivvoom kalga porgâđ ain eenâb já vijđes suojâlemkuávluid kalga lasettiđ.

 

Juáhháást lii vuoigâdvuotâ torvejum áigápuátun

Čuávuváá haldâttâspaajeest kalga olášuttiđ vijđes vuáđuáigápuátukeččâlem já tuálvuđ sosiaaltorvouđâsmittem vastuuttes vuáđuáigápuáđu. Uáppei lovnâtiäduttum áigápuáđust kalga luoppâđ já uáppuruuđâ mere kalga stuárudiđ.